Töövestlusest kandideerija silme läbi

Olen osalenud paljudel töövestlustel, mille kogemustest olen hoolega õppinud. Lisaks kogemustele olen lugenud mitmeid raamatuid ja osalenud kursustel ning rakendanud oma psühholoogiaalaseid teadmisi. Usun, et arvestades kõike eelnimetatud, olen piisavalt pädev kirjutamaks ühe lihtsa postitus töövestlusest kandideerija silme läbi. Sissekande loogika on järgmine: kirjeldan töövestluse etappide kõige olulisemaid aspekte eraldi lõikudes, kus tähtsaim on alla joonitud.

Enne töövestlust

Oled hiljuti kandideerinud uuele ametikohale ning ühel päeval heliseb mobiiltelefon, mille ekraanil on tundmatu number. Sel hetkel on aeg end kokkuvõtta ja vastata kõnele võimalikut sõbraliku häälega, positiivselt ja energiliselt, sest tegu võib olla potentsiaalse tööandjaga. Pea meeles, et esmane kontakt on tähtis. Usun, et enamik tööandjaid eelistab rõõmsameelset personali pahurale.

Pärast töövestluse kokkuleppimist on aeg teha tööandjale taustauuring. Internetis kajastuv informatsioon võib rääkida üpriski palju tööandjast ning aitab kandideerijal paremini arusaada, et millise ettevõttega on tegu. Taustauuringut tehes soovitan tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:

  • kas ettevõttet Googeldades tuleb välja midagi kahtlast, skandaalset või negatiivset*;
  • kontrolli ettevõtte sotsiaalmeedia kanaleid;
  • kontrolli ettevõtte tausta E-Krediidiinfost ja Inforegistrist;
  • kontrolli ettevõtte juhtkonna (tegevjuht, juhatus) tausta (enamasti Google ja Inforegistri abil).

Taustauuringu saab siduda ettevõttest informatsiooni kogumisega. Paljud tööandjad, kellega olen pidanud töövestlusi, esitavad järgmise küsimuse: “Mida Sa tead meie ettevõttest?” Vältimaks tobedasse olukorda sattumist on soovituslik tutvuda ettevõtte ajalooga, tegutsemisvaldkonnaga, suurimate saavutustega ja eesmärkidega (kui on võimalik). Kogu vajaliku informatsiooni leiad ettevõtte kodulehelt, sotsiaalmeedia kanalitest ja vahepeal ka meediakanalitest.

Kui Sa juba sorad oma tööandja kodulehel, sotsiaalmeedias ja kogud teiste kanalite kaudu informatsiooni, siis arvesta, et suure tõenäosusega teeb sama ka tööandja. Seega Googelda oma nime ja vaata, mis tuleb välja. Kõik kohatu või kahtlust äratav informatsioon (sh pildid) tuleb kustutada. Kindlasti vaata üle ka oma sotsiaalmeedia kontod(Facebook, Twitter, Instagram jne).

Oma kogemustest olen õppinud, et enamik tööandjaid küsivad täpselt samu küsimusi. Sõnastus võib olla natukene erinev, kuid sisu on peaaegu alati sama. Kord vaatasin ringi Postimehe Juhtimisportaalis ning sattusin artikli otsa, kus on kirjas enamik küsimused, mida minult on küsitud (artikkel: “Millised on 50 kõige levinumat tööintervjuu küsimust?“). Vaata neid küsimusi ning mõtle nende vastustele. Võta aega, sest suuresti vastustest oleneb tööandja otsus.

Minnes töövestlusele hoia meeles, et pead välja nägema esinduslik, viisakas ja jõudma kohale õigel ajal. Seega vali korralikud rõivad, hoolitse isikliku hügeeni (naiste puhul ka meigi ja soengu) eest ja planeeri oma aega nii, et jõuad õigel ajal kohale. Minnes vestlusele võta kaasa märkmik või muu vahend, kuhu saad üles kirjutada olulise informatsiooni.

Töövestlusel

Enne kohtumist potentsiaalse tööandjaga pane kõik tehnikavidinad hääletuks. Murphy seaduse kohaselt helistatakse kõige ebasobivamal momendil. Võib juhtuda, et oled just hoo sisse saanud ja kogu töövestlus läheb hästi, kuid äkki heliseb telefon, mis katkestab eduka vestluse. Uuesti lainele saamine võib osutuda keerukaks.

Kohtudes potentsiaalse tööandjaga tutvusta end ja suru kätt. See on hetk, kus ei tohiks unustada elementaarset viisakust, millele on lisatud naeratus (mis pole äärmiselt ülepingutatud). Räägi tööandjaga selge ja piisavalt kõva häälega. Selline kõnelemisviis peab kestma terve intervjuu vältel, sama kehtib ka viisakusega.

Tööandja esitab mitmeid küsimusi, millele tuleb ausalt vastata, sest valed tulevad ühel hetkel ilmsiks. Vastus “ma ei tea” ei jäta head muljet. Kui tõesti ei leia õiget vastust, siis pigem tuleks öeda: “ma pole jõudnud sellele veel mõelda, kuid kindlasti võtan aja ning mõtestan selle enda jaoks lahti.”  Oluline on veel mainida, et kui tööandja küsimus ei olnud arusaadav, siis tuleb uuesti küsida.

Kandidaat peaks jälgima vestluse läbiviija organiseeritust, teadlikkust ja käitumist. Kord käisin töövestlusel, mille läbiviija oli täielikult ettevalmistamata ning pärast paari küsimust lausus ta järgneva lause: “noh ma ei tea, küsi ise midagi.” Selline lause ei jätnud ettevõttest just professionaalset muljet. Jälgides intervjueerija käitumist ja olekut, siis tuleks vältida üle mõtlemist.

Töövestluse lõpus lepige kokku, et kuna antakse teada vestluse tulemused.

Pärast töövestlust

Pärast töövestlust tuleb oodata ettevõtte vastust. Kui kokkulepitud kuupäeva möödumisel pole ettevõte ühendust võtnud, siis võid seda ise teha. Uuesti ühendust võttes tuleb olla ettevaatlik, et Sa ei tunduks olevat liiga pealetükkiv. Kui ettevõte lubab pidevalt lähiajal vastuse anda, siis seda võib võtta häirekellana. Ettevõte, mis otsib uusi töötajaid, peab neisse suhtuma alatest kandideerimisest lugupidavalt ja pidama kinni tehtud kokkulepetest ja tähtaegadest. Kuid muidug ärgem unustage, et ka ettevõttes töötavad inimesed, kellel tuleb aeg-ajalt ette inimlike vigu.

Kokkuvõte

Usun, et kõik oluline sai mainitud. Kui leiad, et olen midagi kirjutamata jätnud või hoopis kirjutanud väga valesti, siis võid julgelt kirjutada kommentaari.

* internetis olevat informatsiooni ei saa alati võtta kullana. Seda eriti kommentaaride ja foorumipostituste puhul.

Mul on olemas ka oma Facebooki pesa (link). Kui soovid minu postitustel silma peal hoida, siis pane like, seejärel näed aeg-ajalt minu uusi postitusi oma ajajoonel. 

Arutelu