Õpin oma endiste tööandjate vigadest. I osa

Kord ütles mu peaaegu-aga-mitte-päris-töökaaslane Asko, et tark inimene õpib teiste inimeste vigadest ning leian, et sel mõttel on päris sügav põhi.

Muidugi on lihtne õppida, või end seda arvavat tegevat, iseenda vigadest. Enamik inimesi on teiste vastu kriitilised, kuid ei näe palki enda silmas. Samas kui juba kritiseerida teist isikut, siis miks me ei võiks õppida ka nende vigadest?  Jah, see nõuaks põhjalikku analüüsi ja aega, kuid usun, et see on seda väärt.

Kuna minu eesmärgiks on olla suurepärane tööandja, siis usun, et väikene tagasivaade minu tööandjate käitumisse on igati tulemuslik. Seega hekseldan nad läbi! Muidugi ei kasuta ma ettevõtte täisnime, just in case :).

Toidupood R

See oli mu esimene ametlik töökoht ning pidasin seal vastu 5 kuud. Ega see miskit erilist polnud, kuid raha tiksus kontole ja tänu osakoormusele olid mu tööpäevad lühikesed. Miskit hullu seal ei juhtunud, kuid siiski on mul meeles mõned seigad:

  • Kui ma läksin lepingut sõlmima, siis olid mu uue tööandja esimesed sõnad: “Ma ei saa aru, et miks tänapäeva noored jätavad kooli pooleli ja saavad noorelt lapsi.” Muidugi kostsin talle, et ma käin tööl kooli kõrvalt ning mul pole last. Eks ta oli selle peale vait. Ja ma õppisin> Tuleb vältida ennetlike järeldusi oma töötajate, partnerite või tööandja kohta. See jätab ebaprofessionaalse ja ebameeldiva mulje.
  • Kui tööl oli vene rahvusest vahetusevanem, siis said alati töölt ennem ära need, kes olid vene rahvusest. Ja ma õppisin> Tuleb vältida töötajate eelistamist, sest see võib tekitada konflikte. 
  • Kandideerides lubati igasuguseid soodustusi, mida ma kunagi ei näinud. Ja ma õppisin> Ära luba seda, mida Sa ei suuda pakkuda. Vastasel juhul Su töötajad pettuvad ja kaotavad usalduse.

Kohvik A

See oli jällegi töökoht, mida tegin kooli kõrvalt. Töötasin ühes kuus keskmiselt 17 päeva ning korraga neli tundi päevas… ja seda oli liiga palju! Ma pole kunagi töötanud ebameeldivamas keskkonnas kui seda oli kohvik A. Põhjuseid on mitmeid.

  • Täiesti tavaline oli järgmine olukord: tipp tund, köök muste nõusid täis ja nõudepesijad koos kokkadega suitsetamas. Kui julgesid midagi tööluusi kohta öelda, siis olid maailma kõige jubedam inimene. Kusjuures, juhataja oli probleemist teadlik ega teinud midagi. Ja ma õppisin> Töötajatele tuleb selgeks teha, et milline käitumine ja tegevus on tööajal lubatud ning mis pole. 
  • Töötaja aspektist ei olnud kohviku juhataja usaldusväärne. Kuna meil, teenindajatel ja köögitöötajatel, olid pidevalt erinevad konfliktid, siis otsustasin oma närve säästa ning pöördusin juhataja poole.  Jutt pidi jääma meie vahele, kuid guess what?! Muidugi ta rääkis edasi ega proovinudki probleemi lahendada. Ja ma õppisin> Ära peta oma töötajate usaldustväärsust, sest nii jääd neist kiiresti ilma.

MTÜ K ja Kiosk V

Nende töökohtade suunas ma ei saa pilduda suuri kriitikanooli. Mõlemad töökohad olid äärmiselt lihtsad ning mõlema  puhul kestis üks vahetus 24h. Siiski pean mainima, et need 24h polnud just kõige mugavamad ning seda just töökeskkonna füüsiliste omaduste tõttu. Ja ma õppisin> Raha tuleb investeerida töötajate füüsilisse ja sotsiaalsesse keskkonda! Alustada tuleb kasvõi mugavatest toolidest ning seda eelkõige väga lihtsate töökohtade puhul, mille palk ei ole konkurentsivõimeline. 

Esimeseks korraks piisab küll. Järgmine kord uuesti.

Arutelu