Muutus läbi valu

Peaaegu kuu on möödunud ajast, mil mu jalad puudutasid taas Eesti pinda. Seekord aga teise inimesena. Nimelt osalen kuus kuud kestvas projektis NOW Journey*. Augustis toimus meie esimene kohtumine ehk NOW Encounter, millest kirjutasin inglise keelse postituse. Kuna keskendun n-ö Eesti turule, siis otsustasin postituse tõlkida ka eesti keelde. 

NOW Encounter lõppes peaaegu kuu tagasi. Need kümme päeva olid võimsad ja elumuutvad. Kui ma mõtlen tagasi oma koguemusele, siis tunnen soojust, posiitviisust ja inspiratsiooni. Kõik need tunded muutsid mind.

Meie väike paradiis

Kujuta ette, et puudub igasugune viha või hukka mõistmine, ning sind ümbritseb usaldus ja armastus. Meie, korraldajad ja osalejad, ei pidanud kasutama kujutlusvõimet, sest selline keskkond oli meie reaalsus. 

Kaunis loodus ei olnud paradiisi parim osa, vaid postiivne keskkond ja ühtsustunne. Põnev õppetöö, tagasisideringid, arutelud, akrojooga tunnid, laulmine ja tantsimine liitis meid üheks suureks õnnelikuks perekonnaks. Ma tean, et see kõlab klišeena, kuid täpselt sellised need 10 päeva minu jaoks olid: meid kõiki aktsepteeriti, armastati ja me hoolisime üksteisest.

Foto: Joana

Veel enamgi, minusugusele õpihimulisele inimesele oli NOW Encounter omamoodi taevane õnnistus. Meil oli 4 põhilist õppeteemat: erinevus, seotus, muutumine ja koostöö. Nii naljakas kui see ka ei oleks, Encounter oli minu jaoks pigem iseenda avastamine, mis ei olnud planeeritud ei minu ega korraldajate poolt. Muidugi õppisin ma midagi uut (silmas pidades nelja põhilist õppeteemat), kuid tegelikult õppisin ma kõige enam iseenda kohta.

NOWday8-1040318
Foto: Alex

Minu kolm plaanimata õppetundi

Nii kaua kui ma iseennast mäletan, suudan meenutada üksnes igavaid grupitöid ja slaidi esitlusi. Encounteri korraldajad tõestasid vasutpidist ja muutsid minu lähenemisviisi (noorte) koolitamisele: ole loomulinguline ja unusta PowerPoint! Nüüd kui ma planeerin harivaid sündmusi, siis koheselt väldin klassikalisi viise ning proovin olla rohkem loomingulisem, et osalejaid üllatada. See on pisut keerulisem, kuid mullle meeldib! 

Üks minu lemmikumaid õppetunde on uus lähenemisviis mõtetutele küsimustele. Küsi endalt, miks inimesel võis selline küsimus tekkida? Algul võib selle mõistmine võtta kauem aega, kuid samas aitab see uurida kõnealust teemat hoopis teise nurga alt. Mis omakorda viib paari tähelepanekuni.

Pidev eneseanalüüs ja reflektsioon võimaldas mul enda sisse sügavamalt vaadata. Neil eneseavastmise hetkedel märkasin, et pean arendama mitmeid asju. Näiteks avastasin, et mul on komme negatiivseid mõtteid alla suruda muusikaga. Kuid veelgi olulisem oli arusaam, et mulle sobib teistega jagada oma kogemust seoses depressiooniga – see võib aidata teisi. 

Lisaks kõigele eelnevale tegin veel ühe eneseavastuse, mis oli tohutult valus. 

Ma nutsin, ma naersin ja ma muutusin

Enne Encounterit ei pidanud ma end materiaalseks inimeseks, pigem spirituaalseks. Samas plaanisin osta uue MacBooki, kuigi minu praegune sülearvuti on palju parem ja töötab täiuslikult. Ma lihtsalt tahtsin seda nagu laps soovib kommi – ilma ratsionaalse põhjuseta. Õnneks meil oli n-ö nutmise sessioon. 

NOW Encounteri kuuendal päeval tutvusime oma privileegidega. Sellel sessioonil küsisid korraldajd meilt 30 küsimust, millele pidime vastama jah/ei ning märkima jah vastuste arvu paberile. Esialgu tundusid kõik küsimused tavaliste elukvaliteeti puudutavate asjade kohta olevat: ligipääs puhtale joogiveele, vähemalt 50 raamatut kodus, turvaline elukeskkond jne. Minu jaoks on sellised elukvaliteedi näitajad olnud üsnagi tavalised, justkui iseeenesest mõisteavad.
Kui pooled küsimused oli esitatud, alustasin ringi vaatamist. Osad osalejad ei olnud märkinud ühtegi “jah” vastust. Seetõttu küsisin endalt: “kas need tavalised asjad on ikka nii tavalised?” Ja siis tabas mind reaalsus. 

NOWday9-1040717
Foto: Alex

Iga järgneva küsimusega oli mul aina raskem end kontrollida. Tundsin end nagu ära hellitatud jõmpsikas, kes on oma vanemaid halvasti kohelnud. Hakkasin endas kahtlema: kas ma ikka olen mitte-materiaalne inimene? Emotsioonid ja sisemised konfliktid olid niivõrd tugevad, et ühel hetkel puhkesin nutma, mille järel pidin ruumist lahkuma ja olema natukene aega üksi. Taipasin, et ma olen iseenda irratsionaalsete vajaduste ori. 

Eneseavastuse järgsed sammud

Teate, mis ma tegin Eestisse jõudes? Sorteerisin oma riided, aksessuaarid ja jalanõud ning 2/3 oma asjadest müün maha või annan heategevuseks. Nüüd kannan iga päev peaaegu samasugust riietust: mustad teksad, must t-särk ja kampsun/pintsak/sall. Avastasin, et ma ei vajagi nii palju asju ning ma isegi naudin iga päev sarnase riietuse kandmist. See on naeruväärne kui palju mul oli ebavajalikke esemeid! 

Hetkel tunnen, et olen jõudnud sisemise läbimurdeni. Ma olen vaba häirviatest irratsionaalsetest vajadustest ning lõpuks saan keskenduda sellese, milleesse usun. Samas pean tõdema, et see muudatus oli emotsionalselt tohutult valus. 

Ahjaa, ma ei osta uut MacBooki. Kasutan oma praegust ustavat Lenovot nii kaua kui see kestab. 

Mis edasi?

Kuigi maapealsest Šveitsi paradiisist on möödas mitu nädalat, tunnen seni osalejate armastust, toetust ja usaldust. Kõik need tunded täidavad mind postiivse energiaga, mida kasutan, et luua projekt oma kogukonnas. Muidugi ootan ka õpisõbra vahetust akrojooga meistri Vaniga ja veelgi enem ootan kohtumist terve NOW perekonnaga Future Forumis. 

Täna tunnen end veel võimsamana kui kunagi varem. Ma TEAN, et NOW esimene generatsioon muudab seda maailma. 

 

*NOW Journey on 6 kuu pikkune projekt, mille eesmärgiks on osalejaid harida, et iga osaleja saaks luua oma kogukonnas projekti. NOW Journey koosneb Encounterist ehk esmasest kohtumisest ning koolitustest Šveitsi mägedes, e-õppest, õpisõbra külastusesest ja Future Forumist, mis toimub aastavahetusel Serbias. Samuti on igale osalejale abiks isiklik coach, kellega suheldakse iga kahe nädala tagant Skype’is. 

Arutelu