11 tähelepanekut, mida tuleks silmas pidada ürituse, koolituse või noortevahetuse korraldamisel

Osalesin Türgis koolitusel, mille teemaks oli tervislikud eluviisid (Eat To Live, Not Live To Eat). Ootused olid kõrged, kuna ma polnud kunagi varem Türgis käinud ega sellisel projektis osalenud. Etteruttavalt ütlen, et pettusin koolituses, kuid samas sain õppetunni, et kuidas mitte korraldada sellist projekti. Seega otsustasingi teha ühe soovitusi täis postituse. Mida siis tuleks silmas pidada ürituse, koolituse või noortevahetuse korraldamisel? Mõnda nõuannet rikastan oma Türgi projektist saadud kogemusega.

Alustuseks pildike Türgi koolitusel osadest osalejatest.
Alustuseks pildike Türgi koolitusel osadest osalejatest.
  1. Tunne oma osalejaid. Eduka projekti tarbeks on vaja tunda oma osalejate tausta (nt eriala) ning nende ootuseid projektile (sh mis küsimustele otsitakse vastuseid). Sel viisil saad koolituse/ürituse/noortevahetuse üles ehitada vastavalt osalejate vajadusele.
  2. Õppevorm peaks olema tasakaalustatud: loengud, seminarid, grupitööd ja osalejate ettekanded. Oluline on anda edasi tõest informatsiooni ning kombineerida formaalse, mitteformaalse ja informaalse õppimine.
    Türgi koolitus oli üles ehitatud sel viisil, et  korraldaja tegi mõned ettekanded (Erasmus+, programmi kohta jne) ning siis hakkasid pihta osalejate üksluised ettekanded ja grupitööd, mille käigus jagati päris palju vale informatsiooni. Mina tundsin puudu väikestest loengutest, nt kuidas koostada toitumiskava jne.
  3. Teemad olgu vahelduvad ning tuleks vältida teemade nämmutamist. Otseloomulikult on igal koolitusel, noortevahetusel või üritusel üks põhi teema, mille ümber tants käib. See teema võiks olla piisavalt lai, et saaks juurde tuua ka paar alateemat. Näiteks internetiturunduse puhul saab rääkida sotsiaalmeediast, blogimisest, makstud reklaamist jne. Tervislike eluviiside puhul saab rääkida ülekaalust, menüü koostamisest, füüsilisest aktiivsusest, müütidest ja valedest, mis ringlevad. Võimalusi on palju…kasuta Googlet, fantaasiat või professionaali abi!
    Kui rääkida kogu aeg ühest ja samast temast, siis inimesed tüdinevad ja nende tähelepanu kaob nagu juhtuski Türgis. Tavaline pilt auditooriumist oli järgmine: enamik näppisid nutitelefone, 1-2 inimest tukkusid ning mõned üksikud kuulasid, et miks toimub. Siinkohal ärme nimeta neid mittekuulajaid ebaviisakateks, sest tõesti teemad olid KOGU AEG samad ning tüdinemus oli suur.
  4. Hoia osalejad aktiivsena! See tähelepanek ühtib ka kahe eelmisega, kuid räägime selle veel korraks üle. Igavus on üks asi, mida Sa ei taha, et osalejad tunneksid. Kui korraldad koolitust või noortevahetust, siis peaks projekt olema interaktiivne, kuid kindlasti ei tohiks aktiivsete tegevustega üle pingutada. Rikasta oma projekti jäämurdjatega ja energia tekitajatega ning nagu eelnevalt juba mainisin, siis erinevad õppevormid olgu tasakaalus. Kui Sa ei tea ise ühtegi jäämurdjat või energiamängu, siis Uku Visnapuu on koostanud üpriski asjaliku kogumiku, millega saad tutvuda siin.
  5. Iga tegevus peaks kajastama koolituse, noortevahetuse või ürituse sõnumit. Mõtle läbi kõik aspektid: ruumid, tehnika, asukoht, tarbevahendid, toit, vabaaja tegevused, koolitaja ja korraldajate suhtumine jne. Tee kindlaks, et iga aspekt annab päriselt ka edasi projekti sõnumi.
    Näiteks Türgi projekt rääkis tervislikest eluviisidest, mis keskendus eelkõige ülekaalulisusele. Kohvipausidel pakuti ohtralt kohalikke maiustusi, hommikuti saia ning ühel hommikul isegi friikartuleid. Lõunasöögid olid hoopis kesised rohke pakimahlaga. Kui aus olla, siis minus tekitas selline toitlustusvalik kahtlusi korraldaja pädevuses ja projekti tõsiselt võetavuses. Uskuge, te ei taha sellist arvamust osalejatelt.
  6. Varusta osalejaid võimalikult palju informatsiooniga (kellajad, tegevuste kirjeldused, asukohad jne). Osalejad peaksid teadma kuupäevi, kellaegu, asukohti, vajalikke (töö)vahendeid, ürituse kava, korraldajate numbreid, e-postiaadresse jne. Pigem olgu rohkem kui vähem infot!
  7. Loo osalejatega kokkulepped/reeglid. Oluline on märkida, et milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte ning seda kõigi koolituste/noortevahetuste puhul. Usun, et eriti olulised on kokkulepped/reeglid, kui tegemist on rahvusvahelise seltskonnaga, kuna igal rahvusel on omad kombed. Kairit (üks Eesti neiudest Türgi projektist) mainis, et ühel eelmisel noortevahetusel oli neil kolme meetri reegel ehk kui kolme meetri raadiuses on mõni teisest rahvusest inimene, siis suhtluskeeleks on inglise keel. Samuti tuleks üle rääkida kord (öörahu, puhtus jne), alkoholi tarbimise normid, probleemide lahendamine, käitumise normid (jah, ka täiskasvanud ei oska käituda) jne. Muidugi ei tohiks asjadega üle pingutada. Usun, et kas siinkohal kehtid põhimõte KISS ehk keep it simple, stupid!
    Näiteks Türgi koolitusel meil polnud ühtegi reeglit, kuid samas oleks võinud olla kokkulepped inglise keele kasutuse, lärmi ja tegevustest puudumise osas.
  8. Tee kindlaks, et osalejad kuulevad ja saavad Sinust aru. Mida ma selle all mõtlen? Esiteks tuleb mõelda, et diktsioon oleks selge ja hääl piisavalt vali. Vajadusel tuleb kasutada mikrofoni. Teisena tuleks selgeks teha, et koolitaja/läbiviija ei kasutaks liialt keerulist sõnavara (kui pole just ühe valdkonna spetsialistid koos, kes saavad spetsiifilisest sõnavarast aru), jällegi meenutaksin KISS põhimõtet. Kolmanda asjana tuleb mainida, et kui projekt on võõrkeelne, siis on oluline jälgida, et läbiviija/ettekandja aktsendist saaksid enamik inimesi aru.
    Näiteks Türgi koolitusel oli mitmeid inimesi väga raske mõista, kuna kas räägiti vaikselt või oli inglise keele oskus puudulik. Esimese probleemi oleks saanud ära hoida mikrofoni kasutamisega…teisega on juba natukene raskem, sest kohapeal kellegi keeleoskust enam kardinaalselt muuta ei saa.
  9. Osalejate kohale jõudmine peaks olema võimalikult ohutu ja mugav ning organiseerija peaks selle eest muretsema. See kehtib eriti, kui osalejad tulevad väljastpoolt maakonda või hoopis teisest riigist. Kuidas seda siis teha? Jaga informatsioon, et kuidas osalejad saavad toimumiskohta (ühistransport, taksode numbrid). Veelgi parem, tee ülesvõte kaardist, kuhu on märgitud toimumiskoht ning veel mõned ära tuntavad ehitised (nt poed). Muidugi pluss punkte saavad need korraldajad, kes lähevad osalejatele bussi-, rongi- või lennujaama vastu. Mõningad teist võisid nüüd omaette mõelda: “aga milleks siis Google Maps olemas on?” Siin on mitu aga kohta. Kuidas saab eeldada, et osalejal on nutitelefon või mobiilne internet?
    Taas on hea teha üks meenutus Türgist, kus kasutasin Google Mapsi ning see näitas 2km kaugemale hotelli asukohta. Päris tore oli vaielda taksojuhiga, kes inglise keelt ei mõistnud. Häbi oli kah.
  10. Ole valmis kõigeks! Korraldaja peab olema valmis vajadusel kiirabi kutsumiseks, kellegi pisarate lohutamiseks, tuliseks vestluseks jne. Kindlasti soovitan teha SWOT analüüsi (loe siit) ning proovida üles leida kõik võimalikud konfliktsed olukorrad. Projekti korraldaja on justkui superkangelane, kellele on kõrged ootused.
  11. Tagasiside! Küsi osalejatelt tagasisidet, sest siis saad erinevatelt  inimestelt arvamusi, millest on võimalik tulevikus õppida. Viise on kaks: anonüümne tagasiside (nt küsitlus) ja mitteanonüümne (nt tagasiside ring). Kindlasti ole valmis, et võid kuulda midagi, mis Sulle ei meeldi. Siinkohal on hea meeles pidada, et Sa ei peagi kõigile meeldima.

Siinkohal tõmban soovitustega otsad kokku ja ootan hoopis oma lugejatelt tagasisidet. Kuna meie Eesti neiude punt oli ülimalt vinge, siis otsustasime koos Eestis korraldada ühe noortevahetuse Erasmus+ raames. On kellegil veel häid soovitusi?

2 Replies to “11 tähelepanekut, mida tuleks silmas pidada ürituse, koolituse või noortevahetuse korraldamisel”

  1. Nagu ma aru saan, puudutasid kõik need 11 punkti sinu noortevahetust? Väga raske on teha PERFEKTSET projekti. Ma arvasin, et minu esimene noortevahetus, mis toimus Prantsusmaal, teema oli “Empower Employment”. Ma läksin üsna suurte ootustega samuti. Ma lootsin, et ka mina saan selle teema jaoks midagi teha, aga pm kuidas me sellele teemale keskendusime oli see, et iga riik (eesti, prantsusmaa, poola, hispaania) pidi plakati tegema ja rääkima enda noorte töötusest oma riigis ning eri rahvusest inimesed said ühe riigi ja pidid lavastama, kuidas nende riigis töö otsimine käib. Ma lootsin teada, et mida noorte töötus kogule Euroopale toob või see puudutab ainult oma kodumaad.
    Tegelikult sõltub väga grupijuhist. Minul oli tõesti hea grupijuht. Ta otsis kõik piletid ja kaardid ise ja tänu talle me jõudsime sinna elusana ja tagasi elusana. Üks halb kogemus oli eelmine aasta Seiklejate Vennaskonnaga, kus grupijuht puudus, ja info ei liikunud, pidi ise minema kohale, võis minna päev või siis kui tahtsin, varem kohale ja võis tükk aega varem hiljem tagasi ka minna. Mingit infot ei olnud ja kui ma julgesin küsida fb kaudu, et kuidas sinna lennujaama minna või kas keegi tuleb vastu ka vms, siis vastati, et Barcelonas on ainult üks lennujaam (ainti mõista, et ma nii loll, kuidas ma seda küll ei tea) ja siis ma ütlesin nädal enne väljasõitu oma koha ära.
    Isegi, kui projekt polnud niii hea, kui ma lootsin, siis ma läheks järgmisele noortevahetusele. Isegi kui projekt on nurjunud, pm saad tasuta reisid uues riigis, kus sa pole kunagi varem käinud 🙂

    1. Hei!
      Kõik punktid on tõesti inspireeritud Türgis toimunud koolitusest. Muidugi mõistan, et raske on teha ideaalset projekti.
      Kusjuures, meil eestist polnudki nagu grupijuhti, kuid kõik nutikad neiud ning tegelikult saime kogu asja korralikult tehtud :)! Ka meile vahendas Türgi projekti Seiklejate Vennaskond ning nõustun Sinuga info puudumise osas.
      Ning jah, kuigi koolituse osa oli täielik jama, nautisin kõike muud. Sain endale uued huvitavad tuvused ja avastasin pisut Türgit.

      Tänud kommentaari eest :)!

Arutelu